Conjugação do verbo:
injungir
Indicativo
Presente
eu
injunjotu
injungesele/ ela/ você
injungenós
injungimosvós
injungiseles/ elas/ vocês
injungemPretérito Perfeito
eu
injungitu
injungisteele/ ela/ você
injungiunós
injungimosvós
injungisteseles/ elas/ vocês
injungiramPretérito Imperfeito
eu
injungiatu
injungiasele/ ela/ você
injungianós
injungíamosvós
injungíeiseles/ elas/ vocês
injungiamPretérito Mais-Que-Perfeito
eu
injungiratu
injungirasele/ ela/ você
injungiranós
injungíramosvós
injungíreiseles/ elas/ vocês
injungiramFuturo
eu
injungireitu
injungirásele/ ela/ você
injungiránós
injungiremosvós
injungireiseles/ elas/ vocês
injungirãoConjuntivo
Presente
que eu
injunjaque tu
injunjasque ele/ ela/ você
injunjaque nós
injunjamosque vós
injunjaisque eles/ elas/ vocês
injunjamPretérito Imperfeito
que eu
injungisseque tu
injungissesque ele/ ela/ você
injungisseque nós
injungíssemosque vós
injungísseisque eles/ elas/ vocês
injungissemFuturo
se eu
injungirse tu
injungiresse ele/ ela/ você
injungirse nós
injungirmosse vós
injungirdesse eles/ elas/ vocês
injungiremInfinitivo
Pessoal
eu
injungirtu
injungiresele/ ela/ você
injungirnós
injungirmosvós
injungirdeseles/ elas/ vocês
injungiremImpessoal
injungir
Condicional
eu
injungiriatu
injungiriasele/ ela/ você
injungirianós
injungiríamosvós
injungiríeiseles/ elas/ vocês
injungiriamImperativo
Afirmativo
injunge
tu
injunja
ele/ ela/ você
injunjamos
nós
injungi
vós
injunjam
eles/ elas/ vocês
Negativo
não injunja
ele/ ela/ você
não injunjamos
nós
não injunjais
vós
não injunjam
eles/ elas/ vocês
Gerúndio
injungindo
Particípio Passado
injungido