Conjugação do verbo:
indultar
Indicativo
Presente
eu
indultotu
indultasele/ ela/ você
indultanós
indultamosvós
indultaiseles/ elas/ vocês
indultamPretérito Perfeito
eu
indulteitu
indultasteele/ ela/ você
indultounós
indultámosvós
indultasteseles/ elas/ vocês
indultaramPretérito Imperfeito
eu
indultavatu
indultavasele/ ela/ você
indultavanós
indultávamosvós
indultáveiseles/ elas/ vocês
indultavamPretérito Mais-Que-Perfeito
eu
indultaratu
indultarasele/ ela/ você
indultaranós
indultáramosvós
indultáreiseles/ elas/ vocês
indultaramFuturo
eu
indultareitu
indultarásele/ ela/ você
indultaránós
indultaremosvós
indultareiseles/ elas/ vocês
indultarãoConjuntivo
Presente
que eu
indulteque tu
indultesque ele/ ela/ você
indulteque nós
indultemosque vós
indulteisque eles/ elas/ vocês
indultemPretérito Imperfeito
que eu
indultasseque tu
indultassesque ele/ ela/ você
indultasseque nós
indultássemosque vós
indultásseisque eles/ elas/ vocês
indultassemFuturo
se eu
indultarse tu
indultaresse ele/ ela/ você
indultarse nós
indultarmosse vós
indultardesse eles/ elas/ vocês
indultaremInfinitivo
Pessoal
eu
indultartu
indultaresele/ ela/ você
indultarnós
indultarmosvós
indultardeseles/ elas/ vocês
indultaremImpessoal
indultar
Condicional
eu
indultariatu
indultariasele/ ela/ você
indultarianós
indultaríamosvós
indultaríeiseles/ elas/ vocês
indultariamImperativo
Afirmativo
indulta
tu
indulte
ele/ ela/ você
indultemos
nós
indultai
vós
indultem
eles/ elas/ vocês
Negativo
não indulte
ele/ ela/ você
não indultemos
nós
não indulteis
vós
não indultem
eles/ elas/ vocês
Gerúndio
indultando
Particípio Passado
indultado